Uued projektid sinu postkastis!

Mari-Heleni pikaajalise ESK projekti kogemus Itaalias

Mari-Heleni pikaajalise ESK projekti kogemus Itaalias

Mõte vabatahtlikuks hakata tuli sellest, et minu gümnaasiumis korraldusjuht oli varasemalt vabatahtlike projektidega tegelenud ning pakkus õpilstele välja ka ise selliste projektide kohta  uurima hakata. Kuna teadsin juba 12. klassi alguses, et tahan võtta enne ülikooli minekut  vaheaasta, siis tundus vabatahtlikuks hakkamine üsna hea mõttena. Küsisin korraldusjuhilt natuke täpsemalt ja ta andis mulle saatva organisatsiooni EstYesi kontaktid.

 

Hakkasin juba hiliskevadel otsima endale sobivat projekti ning leidsin erinevaid kuhu ka koheselt kandideerisin. Mis aga üllatas oli see, et paljudest organisatsioonidest vastust ei tulnudki ning see tõmbas motivatsiooni üsna korralikult maha. Mida rohkem aega möödus ja mida rohkem ma avaldusi laiali saatsin, seda närvilisemaks ma muutusin ning hakkasin kohati isegi kahtlema kas ma üldse sobingi vabatahtlikuks. Õnneks tuli septembri alguses teade, et mind on valitud pooleks aastaks Itaalias olevasse 6 liikmelisse projekti vabatahtlikuks! Nädal aega enne lahkumist oli ka zoomi kõne mentorite, tutori ja teiste vabatahtlikega, kus selgitati lühidalt mida meilt oodatakse ja mõned näpunäited eesolevaks reisiks. 29. septembri hommikul oli hüvastijätt kodustega ning reis algaski, sihtpunktiks Torri Ecovillaggio.

 

Torri Ecovillaggio on kooperativna toimetav n-ö keskus, mille üheks eesmärgiks on alternatiivne eluviis ja teiseks eesmärgiks on pakkuda külalistemaja teenust turistidele ja külastajatele.

 

Kohanemisega raskusi ei tekkinud, kohalikud olid hästi toredad ning toetavad ning üsna kiirelt oli välja kujunenud ka päevane rutiin. Rutiin kujunes välja enam vähem järgmiselt – ärkamine veidi enne 8.00; hommikusöök tund aega ning samal ajal saime teada mis konkreetsed ülesanded tänaseks plaanis on, kui sul oli kav välitööde, kasvuhoone või hommikul külalistemaja koristamise ja hooldamise vahetus; ning kella 9 paiku suundusime oma vahetustesse ja tagasi tulime lõunaks kell 13.00. Pärast seda oli ülejäänud päev oli vaba aeg ning siis saime teha midagi kas iseseisvalt või koos. Õhtusöök oli 7.30 või nädalavahetusel kell 8.00. Kui sulle sattus köögis abistamise vahetus olenevalt kas lõuna- või õhtusöögi ajaks, siis algas vahetus kell 10.00 või 17.00 ning lõppes harilikult 14.30 või 20.30 paiku. Peale õhtusööki oli jälle vaba aeg ning harilikult läksin magama kell 23-24.00 aeg.

 

 

Üllataval kombel ei tekkinud mul suurt kultuurišokki, mille eest harilikult hoiatatakse ning kuna ma kohe alguses püüdsin suuri ootusi mitte luua, siis ei tulnud ka reaalsus vs ootus momenti. Küll aga tekkis mitmeid õppimiskohti suhtlemise osas. Näiteks kuidas lahendada vabatahtlikele antud korteri siseselt tekkinud konflikte lahendamine enda initsiatiivil omavahel arutlemise läbi. Usun, et aktiivse suhtlemise oskus ongi üks neist asjadest, mille ma sellest projektist kaasa võtan.

 

Soovitan vabatahtlikuks saamist läbi ESC programmi absoluutselt kõigil kellel on soovi oma maailmapilti avardada, koguda uusi kogemusi, kohtuda uute ja eriliste inimestega või kellel ei ole aimugi mida edasi teha. Projekte on palju ning kindlalt on võimalik leida just endale meelepäraseim ja sobivaim.


Warning: Undefined array key 0 in /data02/virt60195/domeenid/www.estyes.ee/htdocs/wp-content/themes/dfd-native/inc/loop/posts/post_single.php on line 279

Warning: Attempt to read property "slug" on null in /data02/virt60195/domeenid/www.estyes.ee/htdocs/wp-content/themes/dfd-native/inc/loop/posts/post_single.php on line 279
div#stuning-header .dfd-stuning-header-bg-container {background-image: url(https://estyes.ee/wp-content/uploads/2019/05/bonding-daylight-friends-1645634-e1559211674150.jpg);background-size: cover;background-position: center bottom;background-attachment: fixed;background-repeat: no-repeat;}#stuning-header div.page-title-inner {min-height: 400px;}div#stuning-header .dfd-stuning-header-bg-container.dfd_stun_header_vertical_parallax {-webkit-transform: -webkit-translate3d(0,0,0) !important;-moz-transform: -moz-translate3d(0,0,0) !important;-ms-transform: -ms-translate3d(0,0,0) !important;-o-transform: -o-translate3d(0,0,0) !important;transform: translate3d(0,0,0) !important;}#main-content .dfd-content-wrap {margin: 0px;} #main-content .dfd-content-wrap > article {padding: 0px;}@media only screen and (min-width: 1101px) {#layout.dfd-portfolio-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars,#layout.dfd-gallery-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars {padding: 0 0px;}#layout.dfd-portfolio-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars > #main-content > .dfd-content-wrap:first-child,#layout.dfd-gallery-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars > #main-content > .dfd-content-wrap:first-child {border-top: 0px solid transparent; border-bottom: 0px solid transparent;}#layout.dfd-portfolio-loop > .row.full-width #right-sidebar,#layout.dfd-gallery-loop > .row.full-width #right-sidebar {padding-top: 0px;padding-bottom: 0px;}#layout.dfd-portfolio-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars .sort-panel,#layout.dfd-gallery-loop > .row.full-width > .blog-section.no-sidebars .sort-panel {margin-left: -0px;margin-right: -0px;}}#layout .dfd-content-wrap.layout-side-image,#layout > .row.full-width .dfd-content-wrap.layout-side-image {margin-left: 0;margin-right: 0;}