Ema ja lapse turvakodu on ajutine kodu emadele ja lastele, kes on erinevatel põhjustel kodu kaotanud, või ei saa kodus esineva perevägivalla tõttu seal elada. Turvakodu pakub ajutist eluaset ja abi igapäevaelu korraldamiseks.
EstYES on Ema ja lapse turvakoduga koostööd teinud ja turvakodus välisvabatahtlike tegevust koordineerinud juba üle kümne aasta. Käisime neil külas ja rääkisime vanemsotsiaaltöötaja Helgi Lepaga tema 12 aasta pikkusest kogemusest rahvusvaheliste vabatahtlikega.
Esimene kogemus välisvabatahtlikega
Helgi Lepa tuli turvakodusse tööle 2010. aasta novembris. Siis oli turvakodus juba vabatahtlik Julia Siberist. Kahjuks sel hetkel kui Helgi tööle tuli, ei tundnud vabatahtlik end projektis kindlalt ja tahtis lahkuda. “Meil algas temaga kohe algusest sujuv koostöö ja väga lihtne oli juba järgmisel aastal jätkata,” meenutab Lepa. Nüüdseks on Helgi koos töötanud juba 11 välisvabatahtlikuga.
Helgi rõhutab kui vajalik on pidev vabatahtlikuga tegelemine, temaga rääkimine, päevaplaani koostamine, tunnustus ja igapäevane suhtlus. Ta meenutab, et projekti algusest on olnud vabatahtlik tema parem käsi ja enam ei pea kõike üksinda tegema. “Me arutame koos igapäevaelu probleeme, jagame kogemusi ning vabatahtlik on tiimi liige.”
Välisvabatahtlike väärtus ja mõju organisatsioonile
Helgi sõnul on vabatahtlikel suur lisaväärtus. Töötajad teevad kõik, et tagada emale ja lapsele turvaline keskkond, vabatahtlik toob oma oskuste, huvide ja kultuuriga lisaväärtust. Ta tutvustab oma maa kultuuri ja organiseerib oma kodumaad tutvustavaid õhtuid, päevi ja keelekursusi. Töötajad, emad ja kogukond tuleb kuulama. Viimaseks näiteks ongi praegune vabatahtlik Poliina, kelle abiga õppis 3 kuud turvakodus olev nooruk inglise keele väga heale tasemele. “Vabatahtlik aitab organiseerida tähtpäevi ja emade-laste sünnipäevi, kasutab ära Nõmme loodust – Glehni lossi, mänguväljakuid, kelgumägesid jne,” lisab Helgi ja jätkab, “ta mängib lastega, et emad mõtted mujale saaks ja tal on suur roll ürituskorralduses.”
Turvakodus tähistatakse muuhulgas ka vabatahtlike kodumaa tähtpäevi. Näiteks tähistas kollektiiv üks aasta Gruusia iseseisvuspäeva. “Õhtu vältel oli väga põnev leida sarnasusi – jooni, mis meid ühendavad ning samuti, mida teeme erinevalt,” räägib Helgi. “Tänu vabatahtlikule suudame pakkuda palju enamat, “ütleb Helgi, “naljaga pooleks oleme justkui kunstikallakuga turvakodu.”
Helgi sõnul on vabatahtlik turvakodus ka stressiolukorra üleelamiseks väga oluline – ta mõtleb loovtegevusi, mis aitavad emadel emotsioone välja elada ja korraldab üritusi, mis aitavad keskenduda huvitegevusele, mitte probleemidele. “Emad ise ei suuda sellist tähelepanu kriisihetkedel oma lastele pöörata, nende liigutused on mehaanilised ja nad on vaimselt kurnatud.”
Mõju ühiskonnale
Helgi on vabatahtlike tegevust kajastanud Tallinna Lastekodu infolehes ja kodulehel. Samuti mitmeid kordi ajalehes Nõmme Sõnumid. Projektist on välja kasvanud palju kontakte. Näiteks ilmus 2017. aastal Nõmme Sõnumites Ukraina vabatahtliku kohta artikkel ja turvakoduga võttis ühendust mees, kes soovis vabatahtlikuga kohtuda. Ta oli Ukrainaga tihedalt seotud ja pärast kohtumist sai teoks Helgi külaskäik Odessasse.
Samuti tutvustab Helgi vabatahtlikku alati turvakodu külalistele ning sealt on edasi arenenud igasugused koostööd. Ka praegusel vabatahtlikul Poliinal on juba plaan kohtuda turvakodu külastanud Rahvusvahelise Naisteklubi liikmetega uuesti 2022. aasta suvel Rumeenias. “Info ja kontaktid liiguvad iseenesest edasi,” räägib Helgi oma kogemusest.
Samuti annab projekt võimaluse üksteiselt õppida. Mitmed vabatahtlikud on näidanud üles soovi turvakodu mudelit ka oma koduriiki viia. “Meie projekt ei lõppe projekti lõpuga, vabatahtlik jääb meiega tihedasse kontakti ja me suhtleme edasi,” räägib Helgi, “käime nendega, kes Eestisse on jäänud sõõrikuid söömas ja üksteisel külas.” 2011. aasta suvel sai Helgi ka kutse endise vabatahtliku pulma, kus nad olid abikaasaga justkui aukülalised. Need on vaid mõned näited, kuidas projekt inimesi, rahvaid ja kultuure üksteisele lähemalt toob.
Meeldejäävad hetked
Üks meeldejäävamaid hetki on Helgil kindlasti vabatahtlik Tetiana poolt korraldatud kultuuriõhtu Ukraina Kultuurikeskuses. “See oli tema mõte ja tema ise tegi kõik kokkulepped, meie olime emade ja lastega külalised.” Helgi meenutab, kuidas nad tulid emade ja lastekärudega koos Nõmmelt rongiga ja kõik oli ära korraldatud. Maja oli rahvast täis ja värvikirevates Ukraina rahvariietes Tetiana võttis neid vastu. “Meil oli ringkäik, söökideks vareenikud ja boršisupp ning muusikaks viiulil mängitud imeilusad meloodiaid.”
Samuti märgib Helgi ära kõik joonistused turvakodu seintel, kõik jõulupeod ja kultuuriõhtud: “Iga vabatahtlik jätab oma märgi ja iga vabatahtlik korraldab jõulupidu erinevalt. Näiteks ühel jõulupeol korraldasid vabatahtlikud, üks, kes tegi hetkel projekti ja teine, kes oli lõpetanud, aga jäi Eestisse, kahekesi kontserdi – üks mängis viiulit, teine ukulelet.” Samuti on märkimist väärt Tallinna Lastekodu jõulu- ja sünnipäeva kaartide konkursid ja turvakodu võidud. Ka seda projekti veavad eest vabatahtlikud.
Nõuandeid organisatsioonidele ESKi programmiga liitumisel
“Vabatahtliku töö peab esitama väljakutse, mitte eeldama ainult töö tehtud saamist, ning pakkuma ka mõningat vaheldust. See peab olema võimalus midagi uut õppida, võimalus vabatahtlikule ise otsuseid teha ja võimalus tööülesannete määramisel kaasa rääkida. Kindlasti tuleb märgata ja tunnustada vabatahtliku edusamme, arengut ja sõnastada kohe alguses vabatahtlikule selgelt organisatsiooni ootused, eripärad, töögraafik jne,” räägib Helgi.
Ta lisab veel kui oluline on hoiatada vabatahtliku keerulistest oludest turvakodus, klientide erivajadustest jmt. Enne projekti lubamist tuleb teha hea sissejuhatus ja alati tuleb oma muredest ja mõtetest rääkida. “Kui vabatahtlik ise ei räägi, siis tuutor (vabatahtliku kohapealne tugiisik) peab küsima,” rõhub Helgi. “Oluline on meeles pidada, et ükski paber ei toimi – ise peab panustama ja siis saad ka topelt ja rohkem tagasi,” ütleb Helgi, “vabatahtlik on saanud justkui meie pereliikmeks ja loomulikuks osaks elust.”
Suur aitäh Ema ja lapse turvakodule, Helgi Lepale ja kõigile vabatahtlikele aastate pikkuse koostöö, külalislahkuse ja ilusate tegude eest.
Projekt on rahastatud Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist.
Artikleid Ema ja lapse turvakodu vabatahtlikest:
Nõmme Sõnumid: “Turvakodu vabatahtlik: Ukraina on minu südames”: https://www.tallinn.ee/est/nomme/uudised?tyyp=external&id=35932
Nõmme Sõnumid: “Muusikaga läbi elu Ukrainas ja Eestis”: https://www.tallinn.ee/est/nomme/uudised?tyyp=external&id=34469
Nõmme Sõnumid: “Vabatahtlik Gruusiast: Eestilt on palju õppida https://www.tallinn.ee/est/nomme/uudised?tyyp=external&id=318
