Mais käis EstYESi kaudu vabatahtlik üheks kuuks Kolumbias. Projekti eesmärk oli aidata korraldada lastele erinevaid tegevusi. Loe lähemalt, milline oli vabatahtliku projektikogemus ja milline nägi välja argipäev Kariibi mere saarel.
Kogu projekt toimus Tierra Bomba saarel, kus viisime koos teiste vabatahtlikega lastele läbi erinevaid töötubasid. Iga päev oli erinev tund, näiteks esmaspäeval inglise keele tund, teisipäeval tehnoloogia tund, kolmapäeval oli töötuba ainult tüdrukutele, neljapäeval oli surfitund, reedel kunstitund ja laupäeval surfamine Cartagenas. Kui peale surfitundi jäi aega, siis sai ka ise surfamist natukene õppida. Pühapäevad olid vabad. Igal töötoal oli kindel teema ja läbivaks teemaks oli alati keskkond, et õpetada lapsi rohkem austama enda ümbrust, sest saarel on probleem prügiga- kõik prügi visatakse maha.
Kuna mina ise hispaania keelt ei rääkinud, siis sain aidata kaasa töötubade ettevalmistamisel ja organiseerimisel, kuid tundi ise hispaania keeles läbi viia kahjuks ei saanud. Kuna viibisin seal umbes ainult kuu aega, siis nii lühikese ajaga ei suutnud ka sellisel tasemel hispaania keelt rääkima hakata. Kindlasti on palju lihtsam antud projektis osaleda kui on hispaania keele oskus, kuid kui ei oska, siis see pole kindlasti ka takistus.
Kuna töötoad kestsid maksimaalselt kaks tundi päevas, siis ülejäänud aeg oli vaba. Sellel ajal sai näiteks minna randa, lugeda raamatuid, minna Cartagenasse. Kuna vaba aega oli palju, siis tundsin, et rohkem on see puhkus kui töötamine ja kui võtad projektist osa näiteks kolm kuud, siis iga kuu järel on 1 nädal vaba ning tekib võimalus rohkem ümbrust avastada ning reisida. Samuti oli meil iga nädal planeeritud kes teeb süüa ja kes peseb nõusid. Meie tegime oma grupiga kõike koos – käisime näiteks koos rannas, koos Cartagenas peol ja linna avastamas. Saime väga hästi kõik omavahel läbi ja see tekitas väga mõnusa ühtse tunde.
Lastega suhtlesime ka vabal ajal, näiteks kui käisime päikeseloojangut vaatamas, siis alati tulid lapsed meiega kaasa, samuti võisime kutsuda neid õhtusöögile ja siis nad aitasid meil süüa teha. Saarel on ka täiskasvanuid inimesi, kes tahaksid õppida inglise keelt ja kui keegi rääkis hispaania ja inglise keelt hästi, siis oli võimalus viia läbi inglise keele tunde omal soovil kokku lepitud ajal täiskasvanutele.
Igal vabatahtlikul oli oma tuba, kus oli dušš ja WC. Tuppa võis sattuda ka erinevaid putukaid, näiteks ämblikke, sisalikke ja prussakaid. Vett pidi väga kokku hoidma, sest saarel oli probleem vee kättesaadavusega. Niisama vabatahtlikud kraanivett ei joonud, meie joogivesi käis läbi spetsiaalsete filtrite.
Kindlasti saab antud projektis osaledes palju uusi sõpru erinevatest maailma paikadest, õppida salsat, hispaania keelt ja elada mõned kuud täiesti teistsugust elu kui me Euroopas tavaliselt elame.
Minu arvates on see kõige lahedam viis, kuidas reisida, sest näed inimeste päris elu ja saad olla osa nende kultuurist.
Tekkis huvi? Vaata lähemalt: https://estyes.ee/vabatahtlikuna-maailmas/pikaajalised-projektid/
