2025. aasta sügisel otsustasin minna pooleks aastaks vabatahtlikuks. Sirvisin European Solidarity Corpsi lehel olevaid võimalusi ja püüdsin leida projekti, mis päriselt kõnetaks. Lõpuks jäi sõelale Ungari. See tundus kõige huvitavam,
Jaanuar möödus kiiresti, kuid samas tundus venivat. Ilmaga ei olnud kuigi vedanud: palju sadanud ja üldse räägitakse, et see on üks külmemaid talvesid viimaste aastate jooksul. Uue aasta kohtasin Plaça
Mariann Sitsiilias November 2025 Elasimie Sitsiilias, Itaalias kaks nädalat vanas Mafialt konfiskeeritud majas. Kuskil kümme aastat tagasi muudeti seadust nii, et Mafialt konfiskeeritud vara läheb MTÜ-dele, mitte protsessis osalevate
Sügis ja köögiviljad Sólheimari ökokülas Enne viimast teekäänakut panen tähele vaikust mu ümber. Vaikus, nagu maakohas ikka — hoopis mina olen kandnud linnamüra endaga kaasa. Mõtted rahunevad, jõuan kohale hilissuviste
Green Beats 2025 Pärast kaheteisttunnist reisi ja Riia lennujaamas tiksumist oli selline kergendus lõpuks kohal olla. Piltilusas mägikülas Penaguilas, Alicantest tunni aja autosõidu kaugusel, võttis meid rõõmsameelselt vastu tiimijuht Ivan,
Inimesed, aeg, ruum – need on need kolm nurka, mille alt enda vabatahtlikkuse kogemusele tagasi vaatan. Mul on nii öelda suu kinni pandud, sest mida ajalt välismaal küsisin, minuni ka
Argielu Islandil Kontoris helisevad telefonid, saabuvad sõnumid ja kõlavad ootejärjekordade muusika ja teated. Alganud on juulikuu teine nädal, mis tundub, et kujuneb SEEDS Icelandi aasta kõige tihedamaks. Käimas on kaks
Kui ühendada kaks vaba päeva kuus nädalavahetuste või tähtpäevadega, saab kokku parajalt võimalusi ringi vaadata. Aprillis ja maikuu alguses sellist lahenduskäiku kasutasingi, et Poolaga rohkem tuttavaks saada. Poola osutus minu
Pihla ESK Prantsusmaal! Minu vabatahtlik teenistus möödus künka otsas, kommuunis elades. Kõndisin üheksa kuud paljaste varvaste välkudes mööda Prantsusmaa mulda, korraldasin kommuuni köögielu, magasin savimajakeses, tantsisin seeliku lehvides loojuva täiskuuga,
Kevad on Poola juba kohale jõudnud ning paistab tegus ehk minu eelmise kirjutise kokkuvõte, mis sobib kenasti seekordse sissejuhatuseks. Nii kevad ise kui ka mini-projekti eestvedamine said märtsikuus minust enim.
Poolakad naeratavad sisemiselt, mitte väliselt – see mõte jäi mulle projekti koordinaatori suust juba esimesel kuul meelde. Kui naabrid itaaliast üllatuvad aina kohalike tõsises olekus, siis mina nende toreduses. Minu
Aibikese ESC Vabatahtlik kogemus Itaalias Aasta aega tagasi ei teadnud ma isegi, mis on ESC vabatahtliku kogemus. Selle avastasin tänu oma lootusetule guugeldamisele, kui otsustasin elus midagi uut ja huvitavat teha,