Käisin vabatahtlikuna Prantsusmaal linnas nimega Grenoble. Minu ja teiste vabatahtlike üleüldine ülessanne oli Grenoble les Geants piirkonna ilusamaks muutmine. Me jagasime end igal hommikul nelja eri gruppi. Esimene grupp tegeles puutööga, valmistasime pinke ja laeva, mille hiljem paigutasime lastemänguväljakule. Teine grupp tegeles keraamikaga, valmistasime keraamilisi plaate ja savist linde, mis paigutati La Maison Des Habitants (elanike maja) seintele. Kolmas grupp tegeles aiatöö ja neljas grupp maalimisega. Tegime seinamaale ja maalisime tänavale madude ja redelite mängu.
Meie laagris oli 11 eri Euroopa riigist inimesi ja kõik oli täiesti eri taustade ja huvidega. Omavaheliseks suhtluskeeleks oli inglise keel, kuid kõik rääkisid vähemalt kolme keelt. Antud laagrisse said kandideerida inimesed vanuses 18-29 ja mina olin neist kõige noorem ning kõige vanem inimene meie gruppis oli 28 aastane. Alguses ma veidi kartsin, et mis siis kui suur vanusevahe peaks osutuma suheldes probleemiks. Õnneks see muretsemine oli ilma asjata. Kui ma ise asja rahulikult võtsin ning olin avatud ja aktiivselt üritasin teistega suhelda, tahtsid ka teised minuga suhelda. Õppisin palju eri kultuuride kohta ja sain näiteks teada, et sakslastel on palju suuremad sarnasused eestlastega kui prantslastega, mis nüüd järele mõeldes tundub igati loogiline.
Soovitaksin sellist projektikogemust neile, kes soovivad oma vaba aeg veeta teisi aidates ning samal ajal kohtuda erineva taustaga inimestega. Julgen väita, et see oli üks kõige ägedamaid kogemusi, mis mul kunagi olnud on. Lisaks sain ma endale väga head sõbrad, kellest oli kahe nädala möödudes väga raske lahku minna. Kaks nädalat ühtede ja samade inimestega koos elades, süües ja töötades, õpid oma kaaslasi väga hästi tundma.
Julgustan kõiki sellistest projektidest osa võtma!
Projekti rahastab Euroopa Solidaarsuskorpus .
){kind=link}