Kuidas noored Eestist käisid Kreekas noortevahetuses
EstYES tiim osales 22-29.09.2019 Egios, Kreekas vahval noortevahetusel “Metis – Arts for social change”, kus said kokku 30 noort Itaaliast, Kreekast, Hispaaniast, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist. Projekti põhieesmärgiks oli arutleda, et kunsti väljendusvahendid – muusika ja tants 💃, teater ja stsenograafia 🎭, audiovisuaalkunst 🎥, käsitöö ja kostüümiloome👗 – on võimsad vahendid, et tegeleda diskrimineerimise, rassismi, seksismi ja kiusamise teemadega. 7 päeva jooksul töötasid moored etenduse loomisel, mis valmis projekti lõpuks ja sai esitatud Egio linna keskväljakul.
Lisaks uutele teadmistele, said osalejad kogeda eri kultuuritavasid ja luua sõprussidemeid inimestega üle Euroopa! Noortevahetuse lõpuks valmib etendus.
Eesti tiimi esitasid 5 noort: Verner (Ida-Aasia keeled ja kultuurid), Natali (füüsika, keemia ja materjaliteadus), Piret (rõivaste tehniline disain), Jaana (semiootika ja kultuuriteooria) ja tiimiliider Anastassia (kliiniline psühholoogia).
Mis sellest mis kogemust nad said, mulje jättis noortevahetus ja mis raskuste ja rõõmudega noored kokku puutusid loe meie intervjuust. Vaata ka pilte intervjuu all!
Miks sa ostustasid sellest projektist osa võtta?
Verner (21): Soovisin õppida, kuidas saaks enda isiku loovaid külge kasutada ühiskonna heaks.
Piret (24): Antud projekti kirjeldus ja asukoht meeldisid mulle väga ning seetõttu otsustasin kandideerida.
Anastassia (24): Otsustasin kandideerida sellele projektile, sest praegu kunst iga tema väljenduses ei ole osa minu elust. Kuid ma tunnen puudust, tunnen, et loominguline osa minu iseloomust ei avane piisavalt. Lootsin, et antud projekt aitab äratada minus kreatiivsust.
Natali (19): Olen varem päris palju kuulnud noorte vahetustest ja soovisin korra ära proovida. Antud projekti teema tundus mulle lähedam, kui teiste. Samuti mu eesmärgiks oli natuke arendada inglise keele oskust.
Jaana (20): Kuna mulle meeldib väga tegeleda loominguliste tegevustega, tundus antud projekt ideaalne – sai kaasa lüüa nii muusika, teatri/liikumise, käsitöö kui ka fotograafia/video alal.
Mis oli sinu suurim ootus projekti suhtes?
Verner (21): Ootasin, et see projekt kogub kunstihuvilisi üle kogu Euroopa.
Piret (24): Saada uusi teadmisi antud kunstide valdkondades ning kuulda teiste inimeste lugusid.
Natali (19): Ootasin, et projekti käigus teeme erinevaid soojendus ülesandeid ja lõpus teeme lõpliku etenduse, millest igaüks saaks osa võtta. Samuti lootsin luua uusi sõprussuhteid inimestega välismaalt 🙂 .
Jaana (20): Kõige rohkem ootasin uute inimestega tutvumist, sest arvan, et see ongi kõige põnevam osa projektis – saad õppida teistelt, kogud teadmisi kultuuridest ja võid leida ka kalleid sõpru. Samuti tahtsin end proovile panna loomingus.
Kas sa kartsid midagi? Mis sul aitas oma hirmudega hakkama saada?
Verner (21): Kartsin, et 7 päevast jääb väheks, et teha midagi märkimisväärset.
Piret (24): Antud projektile tagantjärele mõeldes ei tule mulle meelde ühtegi hirmu või kartust, mis oleksid mind takistanud selles projektis osalemast.
Anastassia (24): Kartsin peale väga pikka pausi uuesti laval esineda, aga meeskond ja õhkkond soodustasid protsessi nii hästi, et projekti lõpuks hirm jätis mind.
Natali (19): Kartsin, et tekib keelebarjäär, et mu inglise keele oskus on liiga väike. Projektil oli õnneks inimesi, kelle oskus oli väiksem, kui minul, kuid nad ikkagi üritasid rääkida, mis andis mulle rohkem julgust juurde suhtlemiseks.
Jaana (20): Ehk olin natukene mures, et ei leia inimesi, kellega oleks põnev vestelda ja lõbus aega veeta. Need mured aga kadusid kiirelt, kui lennujaamas tulid vastu Natali ja Verner ning hakkasid andunult rääkima kell 5 hommikul matemaatika võlust (võib tunduda kohutavalt, aga hoopis vastupidi!). Projektipaika jõudes õhkkond oli südamlik – kartuspilved triivisid kaugele minema.
Kirjelda oma kogemus projektil viie sõnaga.
Verner (21): Meditatiivsus, Arutelu, Lõbu, Imetlus, Avatus
Anastassia (24): Loomine, ausus, väljendamine, soojus, rahu
Natali (19): Ebamugavus, väljakutse, suhtlemine, lõbutsemine, koostöö
Piret (24): Väljakutse, eneseületus, rahu, loovus, kooskõla
Jaana (20): Avatus, mediteerimine, spontaansus, märkamine, nautimine
Mida sa õppisid “Metis – Arts for social change” projektil?
Verner (21): Enda ettekujutuse selgitamine teistele inimestele vajab enesekontrolli ja oskust enda mõtteid võimalikult lihtsalt edastada.
Anastassia (24): 1. Ma saan rohkem, kui mõnikord arvan. 2. Kõikide inimeste vajadusi korraga ei saa rahuldada 3. Enesekehtestamine teeb inimese oleku seltskonnas meeldivamaks ja mugavaks 4. Kõik on võimalik, isegi ime!
Natali (19): Ma ei sobi koostööks suures kogukonnas, kui töö algab täitsa nullist. Suhtlemine inglise keeles pole nii raske, aint julgust ja harjutamist juurde ja siis on kõik korras.
Piret (24): Väheste abivahenditega ja suure sooviga on võimalik luua teos, mis võib muuta väikese kogukonna mõtlemist.
Jaana (20): Kõigest on võimalik õppida ja leida õppimisainet. Vahel võib olla raske leida positiivsust erinevate arvamuste kaoses, tähtis on olla osavõtlik ja mitte kaduda.
Mis on kõige naljakam mälestus sul sellest noortevahetusest?
Verner (21): Suured aknad + konditsioneer + suletud silmad = ilusaim meri, mida ma elus olen (mitte)näinud
Piret (24): OOLLAAA- Ukraina osaleja igapäevane tervitus.
Anastassia (24): Hispaanlased tegid tortilla de patatas 2 tundi, põletasid kartulid, proovisid proovisid, aga ikka tortilla de patata lauale ei jõudnud
Jaana (20): Vaba päeva veetmine kohalikus baaris, kus külahing/baarmen Pete rääkis põnevaid lugusid ning andis liigagi lahkelt õllemärjukest. Lisaks tutvustas ta kahte ameerika arheoloogi, kes andsid korraliku koolituse ameerikalikust vandumisest.
Võib-olla sa sattusid raskustesse projekti ajal? Kuidas sa said nendega hakkama?
Nimi (vanus): Vastus
Piret (24): Oma muredega sain alati pöörduda oma tiimiliidri poole ning Anastassia oli alati seal, et kuulata ja pakkuda välja lahendusi.
Anastassia (24): Kui olid keerulised ja pingelised situatsioonid, alati aitas rääkimine oma murest kas oma meeskonna liikmetega või projekti koordinatoritega. Ausus ja siirus soodustas probleemide lahendamist ka.
Mis tegi projekti sinu jaoks eriliseks?
Natali (19): Minu jaoks oli see projekt eriline, sest see oli mu esimene kogemus.
Verner (21): Projekti temaatika tõttu oli ta minu jaoks väga mitmekülgselt arendav, mis eristab seda teistest projektidest.
Piret (24): Antud projekt oli minu esimene ja see tegigi selle eriliseks.
Anastassia (24): Esimesest päevast ma lubasin proovida teha seda, mida ma kardan. Oma hirmude ületamine tegi selle projekti minu jaoks eriliseks. Ka koht, kus projekt toimus oli imeilus, mis ka tegi projekti väga meeldejäävaks.
Jaana (20): Eriliseks muutis kohalikega kohtumine, projektikaaslastega õhustiku nautimine.
Miks peaksid inimesed osalema noortevahetustel?
Verner (21): Noortevahetused pole lihtsalt soodne võimalus reisida, vaid ainulaadne võimalus isikuarenguks. Täna noortevahetustele olen kindel ennas võõrkeelsel suhtlemisel ning ka suure kuulajaskonna ees esinemisel.
Piret (24): Kui soovid kogeda kambavaimu, ühtsust ning leida rahvusvahelisi sõpru, siis on noortevahetus koht kus osaleda.
Jaana (20): avastad iseennast ja arened, sest rääkimine teistega paneb sind mõtlema nii mõnelegi asjale ning projekt annab palju kogemusi. Lisaks ei tunne enam hirmu, kui peab võõrkeeles rääkima.
Kui intervjuu lugedes sinul tekkis ka soov Erasmus+ noortevahetuses osa võtta, siis külasta meie veebilehe https://estyes.ee/portfolio_tags/noortevahetus/” , loe ja uuri, mis projektid on lähitulevikus tulekul. Võta meiega ühendust ja kandideeri julgelt! (kontakte saab ka meie lehelt).
