Sügis ja köögiviljad Sólheimari ökokülas Enne viimast teekäänakut panen tähele vaikust mu ümber. Vaikus, nagu maakohas ikka — hoopis mina olen kandnud linnamüra endaga kaasa. Mõtted rahunevad, jõuan kohale hilissuviste
Green Beats 2025 Pärast kaheteisttunnist reisi ja Riia lennujaamas tiksumist oli selline kergendus lõpuks kohal olla. Piltilusas mägikülas Penaguilas, Alicantest tunni aja autosõidu kaugusel, võttis meid rõõmsameelselt vastu tiimijuht Ivan,
Inimesed, aeg, ruum – need on need kolm nurka, mille alt enda vabatahtlikkuse kogemusele tagasi vaatan. Mul on nii öelda suu kinni pandud, sest mida ajalt välismaal küsisin, minuni ka
Argielu Islandil Kontoris helisevad telefonid, saabuvad sõnumid ja kõlavad ootejärjekordade muusika ja teated. Alganud on juulikuu teine nädal, mis tundub, et kujuneb SEEDS Icelandi aasta kõige tihedamaks. Käimas on kaks
Pihla ESK Prantsusmaal! Minu vabatahtlik teenistus möödus künka otsas, kommuunis elades. Kõndisin üheksa kuud paljaste varvaste välkudes mööda Prantsusmaa mulda, korraldasin kommuuni köögielu, magasin savimajakeses, tantsisin seeliku lehvides loojuva täiskuuga,
Veebruarikuu – lühike, aga tubli. Kui mõtlen möödunud kuu peale, mis nurga alt sellest kirjutada, tõuseb esile töö ja sellesse panustamine. Leppisin endaga kokku nõudmistes, millest kinni hoida. Veebruar algas
Minu 6 kuud Islandil. Mitte keegi, mina kaasa arvatud, poleks osanud aasta aega tagasi arvata, et olen hetkel siin, Reykjaviki kesklinnas, elamas koos 20 teise vabatahtlikuga. Ja nii viimased 6
Vahest läheb ikka elus nii, et plaanid muutuvad ja ka nii sai minu plaanitud 10 kuust Itaalias ainult 1 kuu. Selle 1 kuu veetsin väikeses külas Põhja-Itaalias nimega Bordano, 2
2020 aasta august viis mind kaheks kuuks Horvaatiasse. Elasin, töötasin, reisisin ja veetsin aega 9 teise vabatahtlikuga üheksast erinevast riigist (Poolast, Bosniast, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Sloveeniast, Jordaaniast, Luksemburgist, Portugalist, Hispaaniast). Elasime
Umbes-täpselt aasta eest siirdusin vabatahtliku teenistuse raames Minski, Valgevenesse. Toona jäi Minsk sõelale väga pragmaatilistel põhjustel, kuid kindlasti ka tema pigem eksootilist laadi hõnguga. Ah et kuidas eksootiline, tärkab koheselt
Ei olnud esimene kord kui ma istusin oma kohvri otsas ja üritasin seda kuidagimoodi kinni saada, et taaskord minna aastaks välismaale elama, kuid seekord olles vabatahlik Itaalias, Maceratas Gruca Onlus
Բարև Ձեզ! Mina olen Olga, 30 a. vana, Tallinnast pärit. Hiljuti lõppes mu pikaajaline ESC projekt Armeenias, mis algas sügisel 2019. Sellest on minu postitus. Kuidas sattusin projekti Kõik algas