Parem küsimus oleks, miks seda mitte teha. See on ideaalne võimalus ennast uues keskkonnas leida tehes midagi maailma jaoks kasulikku ning anda tagasi ühiskonnale, siin puhul siis meie kui Euroopa Liidu ühiskonnale. Mul polnud hetkekski kahtluseid, mis oleks mind Eestis kinni hoidnud ja takistanud suurlinna melu nautimast.
Ma ei teagi miks, aga mina ootasin libedat ja läbimõeldud stardipukki, kust hüppega saan sukelduda sotsiaaltöösse oma värskelt omandatud teadmiste ja oskustega. Nii lilleline muidugi polnud, olles ikkagi esimene rahvusvaheline tiim (eestlane, taanlane ja 3 itaallast) oli meie projekti algus kivine. Kolm meist veetsid esimese kuu elades treilerpargis ning siis koliti meid kõiki väga mugavasse ühiselamusse, kus oli igas nö stuudiokorteris oma vannituba ja kööginurk ning sealt läks kõik juba libedamalt.
Üldiselt ootasin ma veidikene midagi muud, kuid mitte omades varasemat kogemust, siis eks oli seda ka oodata, et midagi saab olema teisiti kui ootasin või lepingust aru sain. Töö oli palju vabama graafikuga niiet jäi aega uut riiki ja selle kultuuri avastada.
Minu kõige rutiinsem päev algas kaheksa paiku, mil sõitsin bussiga Cesson`i rongijaama, rongiga linna nimega Melun ja sealt jalutasin meie kontorisse, kust oli imeline vaade Seine`le. Vastavalt vajadusele töötasime kas uute mängude kallal, mida kasutasime oma töötubades või siis luues neid töötube kombineerides mänge selle infoga, mis oli siis töötoa teemaks, oli see siis võrdõiguslikkus, stereotüübid või diskrimineerimise ennetamine ja selle tagajärgede seletamine 11-15 aastastele. Tööpäeva vahele mahtus ka magus prantsusepärane 2-tunnine lõuna, mille mina veetsin oma lemmikkohas, kus õppisin ka enamuse oma vähesest prantsuse keelest, selleks kohaks oli Subway:)). Peale lõunat asjatasime veel viimaste kohustustega, milleks tavaliselt jätsime väljamõeldud mängude käsitöö poole ehk lõikamise, kleepimise ja kogu materjali kiletamise, et need kauem vastu peaksid.
Mina soovitaksin selle sarnast projekti kõigile kellele läheb korda meie ühiskonna vähemusgrupid ja nende käekäik ning see, kuidas neid aidata paremini integreerida kohalikku ellu- siit ka minu ainuke soovitus enne valiku tegemist, ole kindel, et valitud teema/projekt sind tõeliselt huvitab või aitab sinu tulevases karjäärivalikus!
Projektis osalemine aitas mul ennast leida ning leida olukordades lahendusi, kuhu ma poleks sattunud Eestisse jäädes. Olles juba gümnaasiumi ajal elanud kodust kaugemal sain täiskasvanuelu ja -harjumused selgeks, kuid miski pole kunagi täielik ja inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka rumalana. Kunagi pole ühelgil alal liiga palju teadmisi.
