Endale sobiva vabatahtliku laagri otsimine peale pingelist eksamisessiooni oli ajendatud soovist sotsiaaltöö abil välja elada kaugõppes kogunenud negatiivsed tunded. Isegi erakordselt sooja Eesti suve puhul igatsesin vahemeremaade elu ja energiat, millele soe päike kindlasti kasuks räägib, ent mille aluseks on eelkõige kultuur ja inimesed. Esimese hooga otsisingi pigem manuaalset tööd Prantsusmaal, näiteks mõnd kultuuripärandit restaureerides – neis rikka ajalooga riikides korraldatakse selliseid laagreid tihedalt – ent lõppeks maandusin hoopis Itaalias, Milanos, et aidata korraldada San Siro tänavafestivali ja teha pigem sotsiaaltööd. Ajurünnakut ja ideede pakkumist vabatahtlike poolt, mis paigal istumist ja paberit-pliiatsit nõuaks, oli õnneks vähe ning füüsilisi ülesandeid kokkamisest lava ehitamiseni ja vaba aega, et linna risti-põiki läbi kõndida, rohkem.
San Siro kvartalis näib hoonete seisukorra järgi otsustades aeg olevat seisma jäänud. Kohalikest elanikest moodustunud organisatsioon SMS Spazio di Mutuo Soccorso võitleb riigiga õiguse eest hoida katus pea kohal, ehkki seda gigantsetes ja vaevu elamiskõlblikes tsemendiblokkides. Samal ajal leitakse võimalusi toetada materiaalselt, näiteks supermarketites müügikõlbmatute juurviljade transportimine kohalikele ja meditsiiniabi pakkumine. Vähemoluline pole ka vaimne tugi: võtsime osa Tai poksi ja Bachata trennidest, mis on tänaval hõlkuvate noorte jaoks inimlikumad võimalused oma tundeid välja elada.
Auga vahendasin prantslannadest (poliitkorrektsuse mõttes: kaks neist olid Belgiast) grupikaaslaste ideid kohalikega, kuivõrd prantsuse keel on mul juba suus ja itaalia keelt õpin ülikoolis. Praktika on võrdlematu, sest eakaaslaste slängi on võimalik õppida vaid keelekeskkonda sisse elades. Nagu laagrites kombeks, tagab jagatud eesmärk kambavaimu loomuliku tekke. Vabatahtlikuna on kergem nii ühist keelt leida kui ka diskuteerida, sest võid olla kindel, et igaüks on tulnud kontakti otsima. Minu loomuomane kartus võõrastega kõneleda kaob ja isegi kui tekkinud sidemed jäävad sotsiaalmeedia määratusse kontaktilisti, on alati võimalus need järgmine suvi jälle tolmust puhtaks pühkida. Seegi kord jõudsin vabal ajal välja minna nii mõnegi eelmistes laagrites kohatud tuttavaga.
Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi poolt. Tekkis huvi? Kirjuta meile ja leiame sulle samuti projekti!
