Noortevahetuse muljeid Horvaatiast

EstYES 20.04.2017

Märtsi alguses toimus Rijekas, Horvaatias Erasmus+ poolt rahastatud noortevahetus „Music makes feelings“, mille saatjaorganisatsiooniks oli EstYES ning kus osales Eestist kuus vaprat noort!

Märtsi alguses pakkisime asjad ning kontrollisime, et kõik piletid oleksid olemas. Pisike ärevus oli sees, sest siiski – uus riik, uued kogemused. Kas ma leian lennujaamas õige lennuki üles? Kas ma suudan ise Zagrebist bussiga Rijekasse jõuda? Kuidas ma hosteli ära tunnen?

Selgus, et muretsemine oli asjata, kuna 3. märtsi õhtuks olid kõik 6 eestlast Rijekas ning nautisid tunduvalt troopilisemaid tuuli, kui tol hetkel Eestis oli. 4. Märtsil hakkas projekt kõige täiega pihta – esimese ülesandena pandi meid kitsasse ringi ning meile anti ülesanne: tuua maja pealt ära pallid, ilma üksteisega kontakti kaotamata. See tähendas, et kõik 26 osalejat pidid koheselt suutma teha koostööd, laskma inimesed enda isiklikku tsooni ja looma füüsilise kontakti. Oli asi grupis või läks lihtsalt hästi – tulime sellega suurepäraselt toime; demokraatia töötas täiel lainel.
Meie projekt töötoad hõlmasid erinevaid lähenemisi muusikale – ühe workshopi raames tõmbasime loosiga endale muusikastiilid ning pidime nende kohta esitluse tegema. Järgmises vaatasime aga näiteks filmi rahvalaulust ja naaberriikide võitlusest ühe laulu juurte üle. Kolmandas pakuti meile hoopis võimalust teada saada meditatsioonist ning kuidas see töötab. Julgen kõigi osapoolte nimel vältida, et korraldajad olid väga palju vaeva näinud ning kuna töötoad olid nii erinevad, olid kõik kindlasti rahul ja keegi ei väsinud ära, vaid kõik osalesid korralikult.

Kolmandast päevast hakkasime rohkem ka „organiseeritult“ muusikat tegema, sest saime teada, mis on meie noortevahetuse eesmärk – flashmob. Tuleb nentida, et põhjus, miks me jam’mima hakkasime, seisnes meie sõpruse arenemisel ja kuigi korraldajad näitasid meile otsa kätte, tehes õpitoa, kus olime sunnitud rohkem muusikat tegema, sai see hobi meil isekeskis üha rohkem ja rohkem vabatahtlikuks ning muusikat võis hostelist kuulda peale lõunasööki, enne uneaega ning töötubade vahel.

Triinu ja Janika, kaks särasilmset Eesti neiut leidsid mõlemad, et nende jaoks oli üks kõige liigutavamaid ja muutvamaid hetki see, kui kuulasime kogu grupiga muusikat ning andsime edasi oma emotsioone – selliseid töötube oli mitu. Ühes töötoas kuulasime erinevaid muusikastiile ning pidime kirjeldama pähetulnud mõtteid ja tundeid. Teises töötoas aga mediteerisime paari spetsiaalse heliklipi järgi – muusika oli hoopis teistsugune – ning kirjeldasime, kas suutsime rahuneda ja pea mõtetest vabastada, enda sisse minna.

Kokkuvõttes võib öelda, et muusika tõesti tekitab emotsioone ning on võimas ühendaja – kasvasime grupiga tõeliselt kiiresti ühtseks organismiks ning lõpuks suutsime üksteist lugedagi. Ühes suures ringis istudes jammisime 30kesi ilma, et keegi oleks tundnud end ebamugavalt või kõrvale jäänud. Samuti suutsime kõik vabalt räppida-laulda, isegi osalejad, kes end hääleliselt nii kindlalt ei tundnud. Flashmob õnnestus ideaalselt ja kõik olid rohkem kui rahul.

Ja 9. märtsil saigi projekt läbi. Tahaksime tänada kõiki korraldajaid ja Erasmus +. Mis oli oluline ja eriline selle noortevahetuse puhul, oli fakt, et mitte ükski osaleja ei öelnud teisele head aega. Selle asemel kasutasime sõna nägemiseni.

Hedvig Liblikas, Triinu Ülemaante, Janika Kuusemets