Neli elu muutvat nädalat Hispaanias

EstYES 04.08.2016

Kogemusi jagab vabatahtlik Kaidi

Sel aastal otsustasin oma suvepuhkuse veeta teisiti kui tavapäraselt. Tahtsin teha oma puhkusega midagi enamat kui päevitamine või maal vanemate juures porgandite rohimine. Just selle tõttu otsustasin veeta oma suvepuhkuse neli nädalat Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) raames vabatahtlikuna Hispaanias. Ma tahtsin kogemust, mis raputaks minu halli maailma ning sunniks mind välja tulema oma igapäevasest mugavustsoonist ja hallist argipäevast. Ma sain selle ja veel nii palju enamat!

Kui ma ütlesin oma jah-sõna lühiajalisele EVT-le, siis ega ma päris täpselt ei teadnud, mis mind ees ootab. Teadsin ainult, et sel suvel ootab mind kuum ja päikeseline Hispaania koos rohkete üllatustega – nii heade kui halbadega.  Ja mul oli õigus, üllatusi pakkus mulle nii töölaager kui riik ise.

Vabatahtlikuna oli minu kohustus juhtida rahvusvahelist töölaagrit Valenciast 50 km kaugusel asuvas La Pobla Llarga külas. Külas elab 4500 inimest, mis Hispaania mõistes on pisike küla. Tegemist on sellise idüllilise külaga, kus elu on rahulik ja kõik inimesed tunnevad üksteist. Minu juhitud töölaagris osales vabatahtlikuna 10 noort 8 eri riigist – Hispaaniast (2 vabatahtlikku), Kanadast, Venemaalt, Türgist (2 vabatahtlikku), Itaaliast, Taanist, Belgiast ja mina Eestist. Meie ülesanne oli läbi viia inglise keelne suvelaager kohalikele lastele vanuses 10-16. Laagri nimekirjas oli 63 last.

Mina jõudsin La Pobla Llargasse oluliselt varem kui teised vabatahtlikud, et teha ettevalmistusi nii töölaagriks kui ka teiste vabatahtlike saabumiseks. Algselt ehmatas mind ära laagris osalevate laste arv. 63 last tundus jube palju, kuid siiski õnnestus meil neid kõiki hallata. Kui juba vabatahtlikud saabusid, siis järgnev ehmatus oli nende inglise keele tase – kümnest neli vabatahtlikku rääkis üksnes algaja tasemel inglise keelt. On keeruline läbi viia inglise keelset laagrit inglise keelt mitte valdavate inimestega. Esimestel päevadel tundus, et meie kõige suurem vaenlane on just aeg, sest teha oli palju ja aega oli liiga vähe. Meie kõigi soov oli läbi viia lastele meeldejääv suvelaager, aga see nõudis palju ette valmistamist, energiat ning loomulikult aega, mida meil väga ei olnud.

Töölaagri liidrina oli minu kohustus planeerida vabatahtlike toitlustus ja korraldada muud meie igapäevased toimetused, nt koristamine ja nõudepesu. Töölaagri kümnest üheksa vabatahtlikuga elasime igapäevaselt koos. Koos elati, söödi, käidi väljas ja veedeti vaba aega. Vähe oli hetki iseendaga. Selline ühiselu eeldab kompromisside tegemise ja teistega arvestamise oskust. Vahel oli see väga keeruline, eriti olukordades, kus kõik olid väsinud. Sellised stressiolukorrad panid proovile ka minu enda konfliktide lahendamise oskused.

Me kõik tulime sellesse väikesesse La Pobla Llarga külasse kokku erinevatest keskkondadest ning kultuuriruumist oma iseärasuste ja harjumustega ning pidime õppima koos elama ja koos töötama. Loomulikult vahest oli raske, lausa väga raske. Aus ülestunnistus, oli õhtu, kus ma helistasin Eestisse sõbrannale ning lihtsalt nutsin telefoni otsas, kuna kogu maailm lõi pea kohal kokku. Kui ma olin kõik oma mured ja pinged lihtsalt välja nutnud, siis avastasin, et tegelikult asjad vist ei olegi ikka nii halvad kui mulle tundub.

20160714_091926

Lisaks raskustele oli ka väga palju head. Ma kohtasin palju uusi ja huvitavaid inimesi, keda ma poleks suve kodus veetes iial kohanud. Ma saan täna öelda, et mul on üle maailma sõpru, kes mind külla ootavad ning keda ka mina oma kodus rõõmuga vastu võtan. Ma õppisin tundma uut ja huvitavat riiki-kultuuri. Projekti käigus oli mul võimalus külastada ka Madridi, Valenciat ning teisi väiksemaid, vähem tuntud kohti Hispaanias. Mul oli võimalus näha kohti, mis on mõeldud peibutama turiste, kuid mul oli võimalus näha ka igapäevast tõelist Hispaania elu, mitte ainult turistidele mõeldud fassaadi.

Need neli nädalat Hispaanias õpetasid mulle nii mõndagi uut minu enda kohta, samas ka muutsid mind. Kindlasti ei ole ma täna enam see, kes ma olin Hispaaniasse minnes. Täna olen ma iseseisvam, julgem, enesekindlam ning kindlasti avatum. Hispaania kogemus õpetas mind nautima elu pisikesi rõõme ning neid otsima-nägema, samuti olema avatud uutele kogemustele. Muuhulgas oli see ka suurepärane keele praktika. On väga keeruline kirjeldada kõike läbi elatut, seda lihtsalt peab ise kogema!